Põhja- ja Baltimaade foorumil selgus: usaldus on avaliku meedia jätkusuutliku tuleviku jaoks ülitähtis

Avalik usaldus on avaõigusliku meedia jätkusuutlikkuse ja inspireeriva sisu loomise tagamisel otsustava tähtsusega – selline oli 26.–27. aprillil Riias peetud esimese Põhja- ja Baltimaade avaõigusliku meedia foorumi peamine järeldus. Ainult sellisel usaldusväärsel ja vastutuslikul avaõiguslikul meedial, mis kajastab terviklikult nende tehnoloogiliselt ja keeleliselt mitmekesiste kogukondade elu, mida ta teenib, on lootust vastu pidada nüüdisaja survele ning jätkuvalt tagada oma järgijaskonnale maksimaalne avalik hüve.

Kvaliteetajakirjanduse eestkostjana ja demokraatliku ühiskonna püsivuse olulise mõõdupuuna on avaõiguslik meedia praegu läbi elamas põhjalikke muutusi ja silmitsi seismas survega – olgu see digitaalne, finantsiline, regulatiivne või poliitiline. Erandiks ei ole ka Põhja- ja Baltimaade regioon. Mis selles regioonis veelgi survet lisab, on Venemaalt pärinevad vaenulikud narratiivid, mis tekitavad infoudu ning nõrgendavad usaldust demokraatlike institutsioonide vastu. Avaõigusliku meedia vahelised tihedamad suhted, eriti regioonis, kus on tugevad ühised ajaloolised, kultuurilised ja majanduslikud sidemed, aitavad sellele survele vastu seista ja tõsta avaõigusliku meedia nähtavust ühiskondades, mida nad teenivad. Sellest ka vajadus kaheksariigilise foorumi „Maksimeerides avalikke hüvesid: Läänemere regiooni avaõiguslike meediakanalite tulevik” järele. Foorumil arutleti kaheksa riigi avaõigusliku meedia praeguste survete üle kolmest erinevast vaatenurgast: avaõigusliku meedia iseseisvust ja jätkusuutlikkust soodustava keskkonna alused, kaasava ajakirjanduse tähtsus ning avaõigusliku meedia vastutuse tagamise viisid. Foorumi korraldasid Läti Televisioon, LSM.LV ja Läti Raadio koostöös Baltimaade Meedia Teadmuskeskusega.

Kolm foorumi töörühma, kelle seas oli nimekaid avaõigusliku ajakirjanduse asjatundjaid NRK-st, Sveriges Radio-st, DR-ist, ERR-ist ja LTV-st, uurisid neid punkte sügavuti ja pakkusid potentsiaalseid lahendusi, et säilitada avaõigusliku meedia iseseisvus ja tagada selle edasine areng.

Avaõigusliku meedia iseseisvust soodustava keskkonna töörühm, mida juhtis Rootsi Rahvusringhäälingu Ühingu endine juhatuse esimees Ove Joanson, leidis, et kogu regiooni ulatuses, eriti aga Baltimaades, on Ukraina konflikt ja Kremli õhutatud propagandistlikud sõnumid saanud oluliseks teguriks, mis on rõhutanud avaõigusliku meedia usaldusväärsust. Teiseks üldiseks trendiks on poliitiline surve, mida teostatakse seadussätete ja muude vahendite kaudu ning mille kohta võib halvimaid näiteid Euroopas juba näha: halvim näide on Poola. Töörühma ühe liikme, Poola meedia-alase akadeemiku Stanislaw Jedrzejewski ettekandes oli ilmekalt esile toodud hauakivi, millel seisis aastaarv 2015 kui Poola avaõigusliku meedia surma-aasta. Põhja- ja Baltimaade regiooni avaõiguslik meedia ei puutu veel kokku selliste ohtudega nagu Poola, kuid surve on olemas, ning oma tuleviku kindlustamiseks peavad nad säilitama, ja isegi kasvatama, oma järgijaskonna usaldust. Teadmistepõhises ühiskonnas, nagu Põhja- ja Baltimaade kaheksa riiki, on Ove Joansoni sõnul „usaldusväärne teadmiste aluspõhi hädavajalik”. Ja avaõiguslik meedia on heas positsioonis, et seda usaldusväärset aluspõhja pakkuda.

Kaasav ajakirjandus: identiteetide-vahelise kommunikatsiooni töörühm uuris vähemusrühmade ringhäälingulist kajastamist ning regiooni avaõigusliku meedia erinevaid lähenemisi eri kogukondade kõnetamisel. Kas nende vahel, kes määratlevad end näiteks lätlaseks, eestlaseks või taanlaseks, või mittelätlaseks, mitte-eestlaseks või mittetaanlaseks, valitseb lahknevus või on nende vahel võimalik luua side, ühtsus? Asjatundlik töörühm, mida juhtis endine LTV venekeelse ringhäälingu juht Olga Proskurova, järeldas, et avaliku ringhäälingu roll sidususe loomisel ja iga kogukonna suhtes oluliseks jäämisel võib töörühma liikme, DR Koncerthuseti juhi Leif Lonsmanni sõnul iseloomustada nelja sõnaga, nimelt „austamine, värbamine, esindamine ja kajastamine”. Kui vähemusgrupp mingis riigis tunneb, et selle kogukonna liikmed on ekraanil ja lehekülgedel piisavalt esindatud ja austatud ning nende probleemid seal kajastatud, aitab see kaasa avaliku ringhäälingu usaldusväärsusele ning seega ka sellega kaasnevale avalikule hüvele.

Usaldust tugevdavad täiendavalt läbipaistvus ja selge vastutuse süsteem. Töörühm pealkirjaga „Vastutus kui avaõigusliku meedia erijoon“, mida juhtis DR-i õigusvahemees Jesper Tremansen, rõhutas, et järgijaskonna usalduse säilitamise jaoks on vastutus otsustava tähtsusega. Üks viis seda tagada on ettevõttesisese õigusvahemehe olemasolu, mida täiendavad avaliku hüve testid ja regulaarne sisu kvaliteedi hindamine, nagu see on Läti avalikus televisioonis, LTV-s. Vastutus peaks tänapäevases meediakliimas käima käsikäes avaõigusliku meedia jõupingutustega läbipaistvuse ja meediapädevuse osas.

Foorumil osalenud kõnelejad ja delegaadid leppisid kokku edasised sammud, mida on vaja võtta Põhja- ja Baltimaade avaõigusliku meedia võrgustiku tugevdamiseks. Olulised edasised sammud, nagu järeldati foorumi kokkuvõtvas osas, on järgmised:

  • Põhja- ja Baltimaade avaõigusliku meedia asjatundjate foorumeid on vaja korraldada iga-aastaselt, keskendudes iga kord konkreetsele päevakajalisele probleemile.
  • omavahel seotud töötubasid, mis keskenduvad uutele formaatidele avaliku meedia võtmealadel – uudised ja päevakajalised sündmused, kultuur, laste ja dokumentaalne meelelahutus – tuleb korraldada iga-aastaselt, võib-olla rotatsiooni korras.
  • lähitulevikus tuleb korraldada väiksemahulisem foorum, mis keskendub ühisproduktsiooni võimalustele ja sisu vahetusele, et kasutada ära esimesel Riia foorumil loodud suhteid.

Foorumit, mida võõrustasid Läti Televisioon, Läti Raadio ja LSM.LV koostöös Baltimaade Meedia Teadmuskeskusega (BCME), toetas Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Taani Kultuuri Instituut.

Kontakt:

Gunta Sloga, hankejuht, LTV gunta.sloga@ltv.lv

Rita Ruduša, tegevjuht, BCME rita.rudusa@baltic.media

Fookuses