Uuringu kohaselt on Kremli mõju indeks Ungaris kõrge

Ukraina juhtiv meediavalveinstants Detector Media avaldas oma esimese aruande, mis põhineb Kremli mõju indeksi (KMI) mõõtmise tulemustel neljas riigis: Ukrainas, Gruusias, Ungaris ja Tšehhi Vabariigis.

KMI väljendab Venemaa valitsuse võimet mõjutada inforuumi teistes riikides. KMI on arv, mis leitakse iga riigi kohta eraldi. Mida suurem on see arv, seda rohkem võimalusi on Kremlil mõjutada infoprotsesse riigis.

KMI saamisel arvestatakse ühelt poolt Kremli mõju ja vahendeid ning teiselt poolt demokraatlike riikide reaktsiooni sellele. KMI koosneb seega kahest osast: mõju ja reageerimine sellele mõjule. Mõju ja reageerimist mõõdeti kolmel teljel: poliitika, meedia ja kodanikuühiskond (sh kirik).

Mõõtmiseks koostati küsimustik 33 küsimusega. KMI arvutati välja ekspertuuringu põhjal (vt allolevat loendit).

Peamised tähelepanekud:

  • Kõige rohkem võimalusi Kremli mõjule täheldati Ungaris (KMI on 61), kõige vähem Tšehhi Vabariigis (48). Kreml omab tugevat positsiooni tänu valitsuse venemeelsele retoorikale ja Ungari ühiskond pole pakkunud tõhusaid vastumeetmeid. Tšehhi Vabariik ilmutab tugevat poliitilist vastuseisu (hoolimata venemeelsest presidendist) ja aktiivset kodanikuühiskonna aktsiooni Kremli infoagressiooni vastu.
  • Gruusias on Kremli info mõju võimalused 2008. aasta sõjalise konflikti järel suurenenud - peamiselt erakondade, õigeusu kiriku ja Vene meedia kaudu. Ehkki kodanikuühiskond osutab Kremli info mõjule küllaltki aktiivset vastupanu, on KMI Gruusias 54.
  • Meediakeskkond on Kremli mõju jaoks soodne igas riigis. Meedia kuulumine oligarhidele ning usalduse vähenemine üleriigiliste meediakanalite vastu loovad Kremlile häid võimalusi. Meediakanalid on harilikult väga aeglased propagandavastase aktsiooniga ühinema ning nad ei õpeta inimesi manipulatsioone ja propagandat nägema – mis veelgi halvem, nad võivad levitada võltsinguid, Kremli müüte jne.
  • Kodanikuühiskond on Venemaa mõju suhtes kõige tõrjuvam. Ehkki Venemaa teeb kõik selleks, et kasutada nukuühiskonda oma propaganda huvides, on need aktsioonid tõhusad ainult Ukrainas (õigeusu kirik ja sõjalised rühmitused on Moskva kontrolli all). Teistes riikides pole Kreml edukaid mõjutusvahendeid sellel teljel leidnud ja just kodanikuühiskonnast saabki sageli teejuht Venemaa infoagressiooni vastases liikumises.
  • Ukraina on liider vastutegevuses Kremli propagandale. Sellal kui teised riigid alles otsivad viise Kremli infojõu nõrgendamiseks, on Ukraina juba vastu võtnud õigusakte ning valitsusvälised organisatsioonid on sealses piirkonnas juhtival positsioonil propaganda uurimises ja kodanike teavitamises selle kahjulikust mõjust. Kuid Venemaa surve tugevus ja Kremli vaba voli okupeeritud aladel teevad Ukraina KMI Tšehhi omaga (49) peaaegu võrdseks.

Uuringus osalesid järgmised eksperdid:

Oleg Bazar, LB.ua

Petro Burkovski, Riiklik Strateegiliste Uuringute Instituut

Oleksiy Haran, professor, Kiievi Mohõla Akadeemia


Täieliku aruande saab alla laadida altpoolt.

Fookuses